Rahvuste-karikavõistlused-III-etapp-12.09.2015
28. juunil 2003.a. kell 11. 00 algab Maardu linnastaadionil tatarlaste rahvuspidu SABANTUI . Sabantui on tatarlaste iidne rahvuspüha, mida tähistati kevadtööde lõpetamise puhul. Maalt aga paluti sel päeval õnnistust, et sügisene viljasaak oleks hea. Sabantuid tähistavad ka tatarlaste naaberrahvad baškiirid ja marid.
Nagu juba traditsiooniks on saanud toimuvad SABANTUI ajal spordivõistlused, tänavu võisteldakse kotijooksus, köieveos, keppidel kõndimises, puude saagimises, rahvuslik maadluses jne. Enne spordivõistlusi toimub Tatari rahvamuusika kontsert.
SABANTUILE saabub tatarlasi üle Eesti.
SABANTUI korraldamist toetab EV Kultuuriministeerium.
SABANTUI -d korraldab alates 1991.a. Tatari Kogukond Eestis. Tatari Kogukond Eestis on asutatud 1989.a.
Tatarlasi elab Eestis ligi 2500 , kompaktsemalt elataksegi Maardus, kuhu näljahäda tõttu rännati välja 1948.a. Kokku rändas välja üle 300 tatari perekonna, kes kõik on pärit Sergatši piirkonnast Andrejevka külast Nižni-Novgorodi oblastist.
Täiendav informatsioon Mjadut Prokurorov Eesti Tatari Kogukonna aseesimees. Tel. 6001- 378 ja 051 – 28693
Eestimaa Rahvuste Ühendus
28. augustil kell 12.00 antakse Tartu Ülikooli Meediakeskuses (Lossi 3) Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Ida-Virumaa Rahvusvähemuste Ümarlaua pühapäevakoolide õpetajatele kätte diplomid , mis tõendavad , et nad on edukalt läbinud Tartu Ülikooli juures kursuse “Emakeele õpetamise metoodika rahvusvähemustele”. Kokku läbis kursuse 16 tulevast õpetajat, kes said õiguse õpetada Eesti üldhariduskoolides ivriidi, leedu, poola, tšuvaši, ukraina, valgevene ja vene keelt.
Eestimaa Rahvuste Ühendus juhib sellele esmakordselt avanenud võimalusele rahvusvähemustest lastevanemate tähelepanu ja loodab, et Eesti rahvusvähemuste kogukonnad seda võimalust ka aktiivselt kasutavad juba algaval õppeaastal. Samuti loodame, et kususe lõpetanud õpetajad võimaldavad kindlasti tõsta Eesti rahvusvähemuste pühapäevakoolides läbi viidava õpetuse taset.
Eestimaa Rahvuste Ühendus on tänulik Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile ja Tartu Ülikoolile, kes on loonud täiendavaid võimalusi rahvusvähemuste emakeelte säilitamiseks ja väärtustamiseks.
Eestimaa Rahvuste Ühendus on tänulik Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutusele, kes kursuse läbiviimist rahastas.
Eestimaa Rahvuste Ühendus on asutatud 1988.a. ja sinna kuulub 19 erinevat rahvusvähemust, kes esindavad 49 rahvusvähemuse seltsi. Seega on Eestimaa Rahvuste Ühendus suurim ja vanim Eesti rahvusvähemusi esindav organisatsioon.
Koostas
Eestimaa Rahvuste Ühendus
4. september 2003.a.
10. septembril kell 18.00 alustab taas Tallina Matkamaja Kaminasaalis tegevust Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi.
Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvusproblemaatikaga, nende keelte ja kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
Kuna on lähenemas Eestimaa Rahvuste Ühenduse 15. aastapäev siis meenutavad Eestimaa Rahvuste Foorumi kokkukutsumist ja Eestimaa Rahvuste Ühenduse esimesi aastaid organisatsiooni endised presidendid Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus ja TimurSeifullen. Eestimaa Rahvuste Foorum oli vastukaaluks Interrindele ja toetas Rahvarinnet. Eestimaa Rahvuste Ühendus toetas eestlaste võitlust Eesti Vabariigi taasiseseisvumise eest. Foorum pani aluse paljude rahvuslike kogukondade tekkele Eestis.
24. septembril on klubis külas AIESEC – i esindajad, kes kogusid sel aastal kuulsust suurima rahvusvähemusi tutvustava ürituse läbiviimisega Saku Suurhallis.
9. oktoobril on lähenevaid Hõimupäevi silmas pidades külas Eesti Ingerisoomlaste Liit. Ingerisoomlased on üks Eesti suurimaid ja paremini korraldatud rahvusvähemusi, kes praegu on taotlemas kultuurautonoomiat.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded võiks huvi pakkuda nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahaksid enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi algus on kell 18.00 , osavõtt on prii, kõik huvilised kooliõpilasest pensionärini teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes 050 – 12319
Täna Matkamajas toimuvale rahvusvähemuste folkloorikontserdile järgneb homme Mustpeade Majas toimuv 20.09. kell 18.00 Eesti rahvusvähemuste esindajate akadeemiline kontsert. Vt. attach.
21. septembril kell 10.00 algab Rahvusraamatukogus Eestimaa Rahvuste Ühenduse XV Foorum, mis on Eesti rahvusvähemuste kõige esinduslikum kogu, kuhu saadavad oma delegaadid 19 Eestimaa Rahvuste Ühendusse kuuluvad rahvusvähemuse esindajad. Seekordne foorum ( Vt. attach ) on pühendatud ühenduse ajaloole, sest ühendus saab 15 aastaseks, nagu suur osa Eesti rahvusvähemuste organisatsioonidest. Eestimaa Rahvuste Ühendus on vanim Eesti rahvusvähemusi esindav organisatsioon, kes toetas aktiivselt eestlaste püüdlusi riiklikule iseseisvumisele. Sellega näitas ühendus organiseerunud rahvusvähemuste meelsust, astudes teravalt välja Interrinde vastu. Foorumile on külla tulnud Läti ja Leedu rahvusvähemuste ühenduste presidendid, kellega on kavas alla kirjutada koostööleping. Foorumi Ida-Virumaa rahvusvähemuste ajalugu kajastav näitus, mis jääb avatuks 24. septembrini. Rahvuste Foorumil kavatsetakse vastu võtta deklaratsioon, milles leiab kajastamist praegune Eesti rahvusvähemuste problemaatika, samuti muutused, mis on toimunud alates eelmisest foorumist. Veel kord kutsutaks deklaratsioonis üles tähistama 24. septembril Rahvusvähemuste Päeva.
XV Foorumiga, tähistab Eestimaa Rahvuste Ühendus oma 15. sünnipäeva. ERÜ põhiline eesmärk on esindada rahvusvähemusi riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kaitsta nende rahvuskultuurilist identiteeti ja arendada koostööd Eesti erinevate rahvuste vahel. Eestimaa Rahvuste Ühendus oli vastukaaluks Interrindele ja toetas igati Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Eestimaa Rahvuste Ühenduse algatusel võeti 1993.a. vastu kultuurautonoomia seadus ja asutati EV Presidendi juurde Rahvusvähemuste Ümarlaud. ERÜ presidendid on olnud Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus, Timur Seifullen ja Jaak Prozes. Praegu ühendab ERÜ 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes esindavad 49 organisatsiooni. Täpsemalt http://www.ngonet.ee/nationalminorities
Pressiteate koostas J.Prozes 050 – 12319 ja 6445 -119
Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldab 22. septembril kell 16.00 Tallinna Raekojas Eesti Rahvusvähemuste Päeva tutvustava vastuvõtu. Vastuvõtul tänab Eesti Vabariigi rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo Eesti rahvusvähemuste organisatsioonide asutajaid, inimesi , kes juhtisid rahvuslike kogukondi aastail 1988 – 1991. Organiseerunud rahvusvähemused ja Eestimaa Rahvuste Ühendus toetasid Eesti Vabariigi taasiseseisvumist . Lisaks on kavas on päevakohased kõned , musitseerivad Alla Inno-Jakimenko (ukraina) ja TimurFišel (juudi).
Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsus 2001.a. oma XIII Foorumi deklaratsioonis üldsust tähistama Eesti Rahvusvähemuste Päeva,
sest 24. septembril 1988.a. toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Foorum oli märkimisväärne sündmus kogu ühiskonnas, rajades ühendava tee eestlaste ja teiste rahvusvähemuste vahele.
I Eestimaa Rahvuste Foorum pani aluse paljude siinsete rahvusvähemuste kogukondade asutamisele, kümned tuhanded leidsid oma rahvusliku identiteedi, kaasmaalased ja sõbrad.
I Eestimaa Rahvuste Foorum toetas igakülgselt Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, olles koos Rahvarindega vastukaaluks interrindele. Foorum näitas, et erinevad vähemusrahvused toetavad eestlaste püüdu riiklikule taasiseseisvumisele.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Täiendav info 644 – 0234
Täna, 21. septembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus XV Eestimaa Rahvuste Foorum, millest võttis osa umbes 150 delegaati, kes esindasid 24 Eestimaa Rahvuste Ühendusse kuuluvat organisatsiooni. Foorumil loeti ette EV Presidendi tervitus, milles tunnustatakse Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevust Eesti riigi taastamises kui ka Eesti rahvusvähemuste poliitika väljatöötamises. Samuti oli oma tervituse saatnud Foorumile Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu president Romedi Arquint, kes ütles järgmist “Katusorganisatsioon Eestimaa Rahvuste Ühendus on printsipiaalse tähendusega väga vajalik “ehituskivi” edaspidiseks lojaalsuse ja solidaarsuse saavutamiseks rahvusvähemuste keskel. Foorumit tervitasid samuti kultuuriminister Urmas Paet ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
Teist korda osalesid ettekannetega foorumil Läti ja Leedu rahvusvähemuste esindajad. Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Läti Rahvusvähemuste Assotsiatsiooni ja Leedu Rahvuslike Kogukondade Nõukogu esindajad kirjutasid alla koostöölepingu, mis lähtub kaasaegsest poliitilisest reaalsusest ja vajadusest arendada rahvusvähemuste koostööd ja tugevdada kodanikuühiskonda. Vastavalt koostöölepingule hakkavad osapooled osalema koostöös projektides, mis puudutavad haridus- ja kultuurielu. Korraldades koos konverentse, seminare , kontserte jne. Pooled konstateerisid koostöölepingu allakirjutamise valikkust võimalusega saavutada enam mõistmist ja toetust Euroopa Liidu struktuuridest.
Foorumil võeti vastu deklaratsioon, milles hinnatakse praegust Eesti riigi poliitikat rahvusvähemuste suhtes ning kutsutakse taas kord avalikkust tähistama 24. septembrit Eesti Rahvusvähemuste Päevana. Samuti kutsutakse Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi ja kõiki Eesti rahvusvähemusi üles talletama ja koguma Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuripärandit. Deklaratsioonis avaldatakse lootust, et liitumine Euroopa Liiduga võimaldab leida enam tuge Eesti rahvusvähemuste keelte ja kultuuride säilitamiseks. Samuti taotletakse deklaratsioonis Rahvuste Maja asutamist Tallinna linna.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
7. oktoober 2003.a.
8. oktoober kell 18.00 toimub Tallinna Matkamaja Kaminasaalis Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi järjekordne üritus. Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvusproblemaatikaga, nende keelte ja kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
8. oktoobril toimub eriline klubiüritus . ERÜ klubisse tuleb külla AIESEC. AIESEC on rahvusvaheline, 84 riigi noori ühendav tudengiorganisatsioon, kes tegeleb tudengivahetus- , töö- ja stažeerimisprogrammidega. Rahvusvähemuste problemaatika ja temaatika on AIESEC-i tegevuses väga tähtsal kohal ning organisatsioon koostööst Eesti rahvusvähemuste noortega väga huvitatud. Kavas on organisatsiooni tutvustus, videofilmid ja mängud. Samuti peavad noored dispuuti teemal “Rahvusküsimus ja noored” .
AIESEC võitis tuntust ja tunnustust rahvusi tutvustava messi läbiviimisega tänavu kevadel Saku Suurhallis.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded pakuvad huvi nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahavad enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi algus on kell 18.00 , osavõtt prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldas Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes 050 – 12319 ja Juri Jurkevitš 644 0234
“Ingerisoomlased Eestis” Ingerisoomlaste Liidu esimees
Albert Saunanen
22. oktoober kell 18.00 toimub Tallinna Matkamaja Kaminasaalis Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi järjekordne üritus. Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvuste, rahvuskeelte ja – kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
Albert Saunanen räägib oma ettekandes Ingerimaa ajaloost, Ingerisoomlaste kujunemisest. Põhiosa ettekandest puudutab ingerisoomlaste rändamist Eestisse, ingerisoomlaste elule Eestist. Juttu tuleb Ingerisoome organisatsioonide kujunemisest ja tööst Eestis. Samuti sellest, miks ingerisoomlased ainukese Eesti rahvusvähemusena taotlevad kultuurautonoomiat.
Ingerisoomlased on Eestis üks paremini organiseerunud rahvusvähemusi, kes kuuluvad 11 organisatsiooni, mis moodustavad Eesti Ingerisoomlaste Liidu. Liitu juhib Toivo Kabanen. Kokku elab Eestis 2000.a. rahvaloenduse andmeil üle 12 000 ingerisoomlase, olles suuruselt neljas rahvusvähemus.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded pakuvad huvi nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahavad enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubist on osavõtt prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes 050 – 12319 , 644 0234
Läti Vabariik 85 . Rahvusvähemuste küsimus ?
12. novembril kell 18.00 toimub Tallinna Matkamaja Kaminasaalis Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi järjekordne üritus. Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvuste, rahvuskeelte ja – kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
Läti Vabariigi suursaadik Edgars Skuja ettekanne on pühendatud Läti Vabariigi 85 aastapäevale, mida tähistatakse 16.novembril. Ettekande põhirõhk on Läti Vabariigis elavatel rahvusvähemustel, kes moodustavad üle 40 % läti elanikkonnast, samuti sealsel keerulisel rahvuspoliitikal. Üritusel astub üles ka Eestimaa Lätlaste Seltsi esimees Juris Zigurs, kes tutvustab seltsi ja Eestis elavaid lätlasi.
Eestis elab üle 2300 lätlase, olles seega arvukuselt kuues Eesti rahvusvähemus. Alates 1988.a. tegutseb Eestimaa Lätlaste Selts.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded pakuvad huvi nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahavad enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubist on osavõtt prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes 050 – 12319 , 644 0234 , Juris Žigurs 626 0230
EESTI KODANIKU PÄEV
26. novembril kell 18.00 toimub Tallinna Matkamaja Kaminasaalis Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi järjekordne üritus. Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvuste, rahvuskeelte ja – kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
26. novembril toimub klubis Eesti Kodanikupäeva tähistamine, külla tuleb EV Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodakondsusosakonna juhatajaKoidu Mesilane. Lisaks on klubis saadaval infomaterjalid, mis puudutavad kodakondsusküsimusi.
Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistab traditsiooniliselt Kodaniku Päeva, sest leiab, et Eesti Vabariigi kodakondsust ja teadlikuks kodanikuks olemist tuleb igati propageerida ja väärtustada.
Seekord ootame külla eelkõige neid inimesi ja nende kodanikeühenduste esindajaid, kellel on probleeme seoses EV kodakondsusega, samuti neid keda huvitavad küsimused kodakondsusproblemaatikast Euroopa Liidus.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded pakuvad huvi nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahavad enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubist on osavõtt prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus