Sissejuhatus

Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutamis-kuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, päeva, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Ühendusse kuuluvate Eestis elavate etniliste rühmade esindajad otsustasid teadlikult ja vabatahtlikult toetada eestlaste võitlust riikliku iseseisvuse eest. Tunnustamaks ühe esimese kodanikuühenduse tegevust Eesti omariikluse taastamisel ja sellele järgnenud konstruktiivset koostööd Eesti Vabariigi hüvanguks, on rahvastikuminister kuulutanud 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks. Eestimaa Rahvuste Ühendust on juhtinud Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus, Timur Seifullen ja Jaak Prozes. 2008. aastal valiti organisatsiooni taas juhtima ERÜ aupresident Timur Seifullen. 2019. aastal valiti ERÜ juhtima Natalia Ermakov.

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. a. valis Eestimaa Rahvuste Ühendus oma peamiseks tegevussuunaks integratsiooniprotsessi igakülgse toetamise. ERÜ kui kodanikeühenduse põhiline eesmärk on esindada rahvusvähemusi riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kaitsta nende rahvuskultuurilist identiteeti ja arendada koostööd erinevate rahvuste vahel nii Eestis kui väljaspool seda. Eestimaa Rahvuste Ühenduse algatusel võeti 1993. a. menetlusse kultuurautonoomia seadus ja asutati Eesti Vabariigi presidendi juures tegutsev Rahvusvähemuste Ümarlaud. Vastavalt oma põhikirjale ERÜ esindab Eesti vähemusrahvuste huve, säilitab arendab ja tutvustab siin elavate vähemusrahvuste emakeelt ja kultuuri, hoiab nende identiteeti ja tavasid. Eestimaa Rahvuste Ühendus jälgib Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kultuurautonoomia seadusega sätestatud õiguste täitmist ning teeb ettepanekuid rahvustevaheliste suhete reguleerimiseks. Samuti aitab Eestimaa Rahvuste Ühendus kaasa informatsiooni ja kogemuste vahetamisele, edendamaks rahvusseltside kohapealset tööd. Ühenduse üks olulisi ülesandeid on oma võimaluste piires kaasa aidata Eesti ühiskonna demokratiseerumisele ja tasakaalustatud arengule.

Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevuse kõige nähtavamaks osaks on Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine iga aasta septembris. Foorumil on iga rahvuskogukond esindatud oma delegaadiga, seega on foorum ainulaadne Eesti rahvusvähemuste esindusorgan. Foorumid on pühendatud mingile teemale, nagu näiteks rahastamisküsimused, koostööprobleemid, rahvusvähemuste ajalugu vms. Kõiki foorumeid on läbinud seni lahendamata ERÜ oma maja probleem. Foorum võtab vastu deklaratsioone, mis kajastavad eelkõige rahvusvähemuste problemaatikaga seonduvat Eestis, kuid avaldab oma seisukohti ka rahvusvahelisel tasandil toimuva osas.

Eestimaa Rahvuste Ühendus peab tähtsaks Eesti Vabariigi aastapäeva, taasiseseisvumispäeva, kodanikupäeva ja Eesti vähemusrahvuste päeva tähistamist.

Eestimaa Rahvuste Ühendus arendab jõudsalt väliskontakte eelkõige Balti riikides ja Skandinaavias. Alates 2001. a. on Eestimaa Rahvuste Ühendus Euroopa Rahvuste Föderaalliidu (Federal Union of European Nationalities -FUEN) liige.

Eestimaa Rahvuste Ühendust finantseeritakse Eesti Vabariigi ja Tallinna linna eelarvest, samuti Integratsiooni sihtasutusest.

Me näeme oma tänast päeva ja tulevikku demokraatlikus Eestis. Meie kodanikuühenduse tegevuse põhisuunaks on rahvusvähemuste info- ja kultuurialase koostöö arendamine Eestis ja väljaspool seda, sellega toetame riiki mille taassünnile me kaasa aitasime.