Kultuuriministeeriumi pressiteade
14. oktoober 2020
Lähenev hõimupäev toob esile soome-ugri kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis
Laupäeval, 17. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, mis on soome-ugri rahvaste tähtsaim iga-aastane kultuurisündmus. Läkituses hõimurahvaste kultuuriministritele tõi kultuuriminister Tõnis Lukas esile soome-ugri keelte ja kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis.
„Hõimupäev on kõige väljapaistvam kultuurikoostöö sümbol kolme soome-ugri riigi – Eesti, Soome ja Ungari vahel. See toob esile soome-ugri keelte unikaalsuse ja kultuuride tähtsuse Euroopa rikkalikus kultuuriruumis ja märgib väikerahvaste kultuuride olulisust ja väärtust maailmas laiemalt,“ ütles Eesti kultuuriminister oma sõnumis Soome teadus- ja kultuuriministrile Annika Saarikkole ning Ungari rahvusressursside ministrile Prof. Dr. Miklós Káslerile.
Lukas kutsus oma Soome ja Ungari kolleege ka järgmisel aastal Eestis toimuvale VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Sündmus toimub Eesti Rahva Muuseumis Tartus 16.–18. juunini 2021. Kongressi teema on „Kultuurimaastikud – keel ja meel“.
Laupäevase hõimupäeva ümber koonduvad hõimupäevad on tänavu pühendatud digikultuuriaastale ning mitmetest sündmustest on tänu sellele võimalik osa saada ka veebiülekannete teel. Hõimupäevade kesksed sündmused on reedel, 16. oktoobril algavad konverentsid Eesti Rahvusraamatukogus ja Narva kolledžis, kus võetakse muuhulgas kõne alla hõimurahvaste emakeele õpetamise küsimused ning nüüdisaegse tehnoloogia võimalused selles. Hõimupäevade peakontserdid leiavad aset Eesti Rahva Muuseumis laupäeval, 17. oktoobril ja Vabal Lava teatrikeskuses pühapäeval, 18. oktoobril. Päevade jooksul on ka väiksemaid kontserte, näitusi, luuleõhtuid, raadio- ja telesaateid ja filmiprogramme. Hulka teemakohaseid filme ja saateid saab vaadata ka Eesti Rahvusringhäälingu Jupiteri portaalis ning jälgida veebiülekandeid ja tutvuda muude sündmustega MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kodulehel.
Vastavalt 1931. aastal toimunud IV soome-ugri kultuurikongressi otsusele peetakse hõimupäevi kõikjal soome-ugri maailmas igal aastal oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Alates 2011. aastast on hõimupäev Eestis riiklik tähtpäev. Hõimupäevade peakorraldaja Eestis on Fenno-Ugria asutus.
Lisainfo
Anne-Ly Reimaa
Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht
628 2217
Piret Kooli
kommunikatsioonijuht, MTÜ Fenno-Ugria Asutus
5620 1116
Meelis Kompus
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja
520 2318
Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutamis-kuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, päeva, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Ühendusse kuuluvate Eestis elavate etniliste rühmade esindajad otsustasid teadlikult ja vabatahtlikult toetada eestlaste võitlust riikliku iseseisvuse eest. Tunnustamaks ühe esimese kodanikuühenduse tegevust Eesti omariikluse taastamisel ja sellele järgnenud konstruktiivset koostööd Eesti Vabariigi hüvanguks, on rahvastikuminister kuulutanud 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks.Väga ilus ja ülevaatlik film Eestimaa Rahvuste Ühenduse inimestest. Ilusat vaatamist!
https://tallinnatv.eu/saade/3808/kas-mitte-eestlased
In memoriam Timur Seifullen (17.08.1950 – 10.08.2020)
Eestimaa Rahvuste Ühendus leinab kauaaegset aupresidenti Timur Seifullenit ja avaldab kaastunnet perekonnale, lähedastele, kolleegidele ja sõpradele.
10. augustil lahkus meie hulgast Timur Seifullen, Eestimaa Rahvuste Ühenduse aupresident. Timur oli 1988. aastal üks Eestimaa Rahvuste Ühenduse, mille eesmärk oli Eestimaal elavate mitte eestlaste ühine soov toetada Eesti Vabariikluse saavutamist, loojaid ja panustas ühenduse tegevusse 32 aastat. Timur on juhtinud Tatari Kultuuri Seltsi, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liitu, Eesti Islami Kogudust, Eestimaa Rahvaste Ühendust, samuti oli liikmeks mitmetes ümarlaudades ning 2004. aastal hinnati tema tegevust rahvusvähemuste koostöö ja edendamise eest Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgiga.
Ta oli hea juht, otsekohene ja siiras kolleeg, kes pühendus ühiskondlikku ellu. Timur esindas Eesti vähemusrahvuste huve, säilitas, arendas ja tutvustas siin elavate vähemusrahvuste emakeelt ja kultuuri, hoides nende identiteeti ja tavasid. Oma sügavate teadmistega tatari keelest ja kultuurist , oli ta eeskujuks paljudele vähemusrahvuste esindajatele. Ta jõudis teha väga palju head,selleks et erinevad rahvused Eestis tunneksid ennast hästi ja väärikalt.
Jääme teda hea sõna ja tänuga meenutama.
Hüvastijätt on Tallinnas, 18. augustil Rahumäe kabelis, kell 13.00.
27.01.2020 külastasid Eestimaa Rahvuste Ühendust FUEN-i president Lorant Vincze ja nõunik Denes Nagy. Kohtumisel arutati koostööd ja tuleviku plaane seoses kongressiga.
14. detsember on baškiiri keele päev.
Seoses sellega paluti Euroopa riikides elavatel baškiiridel võtta osa Bashkortostani telekanali (BST) korraldatavast programmist. Programmi raames tuli esitada lühike videolõik bashkiiri keelse tervituse ja luuletusega. 14. detsembril lastakse antud videod eetrisse baškiiri keele päeva tähistamiseks. Antud programmist võttis osa ka Tallinna baškiiri kultuuriühenduse liikmed, esitades baškiiri luuletaja kirjutatud salme baškiiri rahvapilli kurai saatel.
Videot baškiiri kultuuriühenduse tervitusest saate vaadata siit.
18. august toimus Tartus, Eesti Rahva Muuseumis: Eesti ja vähemusrahvuste katuseorganisatsioonide kohtumine. Kohtumisel olid esindatud ka ERÜ ja ERÜ liikmed ning üritusest võttis osa ka Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Loe lähemalt:
Õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/823100/pildid-president-leiab-et-iga-eestis-elav-rahvus-tundku-enda-ule-uhkust
President.ee: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29/index.html
Fotod: ELEN
Vaimse pärandi konverents ”Annivakast rüperaalini – elava pärandi märkamisest ja väärtustamisest”
20. oktoobril 2016 Tallinnas, Hopneri Majas (Raekoja plats 18)
(vaata video siit)
https://drive.google.com/file/d/0B8P1dfXop8HiOUd3SEZxZXdwYVU/view
http://rus.postimees.ee/3854099/stepan-jerzja-pokoritel-kebracho
Vähemusrahvuste pärimus tuli mulkidele koju kätte.
Eestis elab ligi 200 erinevat rahvust ja see pilt muutub pidevalt. Kui enamikes Euroopa riikides on etnilisest rahvusest rääkimine suuresti tabu või lausa keelatud, siis Eestis on rahvuskuuluvus tänaseni oluline ja tähendusrikas.
Folkloorinõukogu teeb järjepidevat koostööd vähemusrahvuste esindajatega põhimõttel jääda iseendaks ja osata suhelda teistega. Koostöö sisuks on vastastikune tundmine lähtudes pärimuspõhistest väärtustest, ühisosa leidmine ja erinevuste mõistmine. Üheks järjepideva koostöö väljundiks on juba kaheksandat aastat toimuv pärimuspidu „Kultuuriruumi rikkus“ ning sellega kaasnev kultuuriretk kohalike kultuurikandjate juurde. Sel viisil õpivad vähemusrahvuste esindajad tundma Eesti kultuuriruume, tekivad sõprussuhted edasiseks koostööks ning kohalikud elanikud tutvuvad silmast silma vähemusrahvuste ja nende pärimusliku käsitöö, rahvustoidu, muusika, tantsu ja kombestikuga.
Sel aastal toimub sarnane kohtumine 1. oktoobril kell 18.00 Karksi Valla Kultuurikeskuses Mulgimaal. Tänavusele pärimuspeole tulevad kokku armeenlased, burjaadid, ersad ja ukrainlased ning Viljandist ingerisoomlased ja venelased. Kohalikku pärimust jagavad mulgi pärimusekandjad.
Kohale on oodatud kõik huvilised nii lähemalt kui kaugemalt, nii eestlased kui kohalikud teiste rahvuste esindajad. Sissepääs on kõigile tasuta!
Kultuuriruumi rikkust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Karksi Valla Kultuurikeskus
Varem on pärimuspeod toimunud Tallinnas, Muhus, Meremäel Setomaal, Arukülas Harjumaal, Palamusel Jõgevamaal ning nendel kohtumistel on osalenud ligi 25 erinevat rahvust.
24. ja 25. septembril Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldab Eesti Rahvuste Päeva ja oma 28. sünnipäeva tähistamiseks kahepäevase kontsertlaada kus astuvad esile meie rahvusseltsid ja kollektiivid. Programm algab mõlemal päeval kell 10 00 ja lõpeb 18 00. Pühapäeval kell 14 00 algab Eesti Rahvuste XXVIII Foorum Tallinn Õpetajate Majas samas platsi ääres. eru24092016_kava eru25092016_kava
10. septembril viidi A le Coq Nike Arenal Eesti Rahvuste Karika III etapp mille sai ka joon alla Eestimaa RahvusteÜhenduse selle aasta jalgpallihooajal. Kolmanda etapi võitja valgevenelaste meeskond Boitsõ, teine poolakate Polonia ja kolmas leedulaste Žalgiris. Kolme etapi kokku üldvõit kuulub Poloniale, teine Žalgirisele ja kolmas juudi meeskonnale Maccabi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse seltside aktivistid külastasid 28. augustil 2016 Piirissaart – saart Peipsi järvel Eesti ja Venemaa vahel. Asjatundliku giidi Natalie Gurba juhitud reis algas Räpina sadamast. Ekskursandid uudistasid Lämmijärve mõlemaid kaldaid Seto Liinide laevukeselt. Elamuseks oli Piirissaare sadamasse jõudmine saarele süvendatud kanali kaudu – saar küllalt madal ja seetõttu selline insenerlik lahendus juba Esimese Vabariigi päevil. Giidi juhatusel tutvuti saare kolme külaga, uudistati õigeusus kirikut ja kurbusega vaadeldi vanausuliste palvela söestunud varemeid. Sellel suvel kandis Piirissaar suuri kaotusi, lisaks palvelale läks tuleroaks ka mitu elumaja – tõeline tragöödia väikesaarel. Rahvusseltside aktivistid külastasid vanausuliste muuseumi toetades saar elanike kogukonda. Elamuseks vana piirivalve kordoni juures pakutud lõuna – värske koha, suurepärane kohalik kartul ja salat ning omatehtud morss. Ja tänu tublidele piirissaarlastele sai soetatud ka suitsukala ja saare oma sibulaid. Tagasisõit Räpina külje alla rajatud sadamasse. Tänud meie suurepärasele giidile.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse seltside aktivistid külastasid 27. augustil sibula ja kalalaata Lüübnitsas Setomaal. Laat ja kogu sealne õhkkond jätsid kustumatu mulje. Järgnes ekskursioon Piusa koobastesse ja muljetest tulvil päeva lõpetas tutvumine Räpina lossi ja muuseumiga ning ringkäik kaunis mõisa pargis asjatundliku giidi Toivo Leesi juhatusel.
Udmurdi lauluõhtud neljapäeviti kl 17.00
Toimus teaduslik-kultuuriline ersa-mokša konverents, kus said esimest korda kokku kohalikud ersad ja mokšad. Nende hulgas olid teiste rahvuste teadlased: soomlased, marid, udmurdid ja saamid. Üritus toimus Helsinki Ülikoolis 29 aprillil. Ma tutvustasin, keelt, kultuuri ja laule.
Siin on ürituse kajastus Mordvamaal: http://erziapr.ru/index.php/culture-and-religion/2130-2016-05-12-10-51-16
Eestimaa Rahvuste Ühendus viis juunis läbi rahvusseltside folkloorikollektiivide seminari Ukraina Kultuurikeskuses Tallinna Vanalinnas. Toimusid ülesastumised ja ühisesinemised ning seltskondlik koosviibimine. Ukraina Kultuurikeskuse rajaja Anatoli Ljutjuk tutvustas keskuse rajamise ajalugu ja viis läbi ekskursiooni.
7. mail Eestimaa Rahvuste Ühendus austab emasid – meie tublisi rahvusseltside juhte ja aktiivseid seltside naisaktiviste. Ühiselt tutvutakse Tervishoiumuuseumiga Tallinnas Laial tänaval millele järgneb seltskondlik koosviibimine.
7. mail Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistab emadepäeva Tervishoiumuuseumi ühiskülastusega austades nii tublisi emasid meie seltside juhtide ja aktivistide seast.
23. aprillil viiakse Tallinnas A Le Qoq Arenal läbi Eesti Rahvuste Karika jalgpallis esimene etapp 2016. aastal.
16. aprillil Vasalemma Valla Rahvuste Selts tähistas oma esimest juubelit – 10. aastapäeva. Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmed käisid õnnitlemas oma seltsi. Tutvuti Vasalemma mõisaga kus toimib Vasalemma põhikool, järgnevalt tutvuti ajaloolise Padise kloostri ja selle ümbrusega. Vasalemma rahvale esinesid ukraina folklooriansambel Žurba ja tšuvaššide Palan.
22. aprillist kuni 23. aprillini toimub Põlvamaal Moostes XVII Eesti Rahvamuusikatöötluste Festival Moisekatsi Elohelü 2016. Traditsiooniks on kujunenud ka Eestimaa Rahvuste Ühenduse muusikakollektiivide osalemine maalilise Mooste järve ääres paiknevas mõisaansamblis toimuval festivalil osalemine. Ja seda ka käesoleval aastal – Moostes esineb liivi ja läti rahvamuusikat esitav ansambel Reevele ja udmurdi ansambel Ošmes.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse delegatsioon võtab osa Läti Rahvusvähemuste Kultuuriseltside Assotsiatsiooni(ANKOL) festivalist 28. kuni 29. novembrini Riias. Kontserdil Pavulu Jurjani muusikakoolis Riias 28. novembril osalevad Eestist Vasalemma Valla Rahvuste Seltsi tantsuansambel Lepalind Mari Tompi juhtimisel, Tallinna Mari Seltsi Rõbakovide pereansambel ja Usbeki Kultuurikeskuse Safar lauljatar Amina Kurbanova. Pühapäeval Eesti esinejad osalevad lastehommikul Läti Rahvusvähemuste majas Slokas 37. Järgneb delegatsiooni ühiskülastus Valguse lossi – uues Läti Rahvusraaamatukogus. Delegatsiooni juhib ERÜ juhatuse liige Juris Žigurs.
Rahvuste-karikavõistlused-III-etapp-12.09.2015
