Oktoobri kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva. EFN Vähemusrahvuste töörühm ja Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldavad Hõimuõhtut ERÜ büroos aadressil Pärnu mnt 6.
kl 14.00-16.00 klubi “Kuldsed käed”- vepsa nuku meisterdamise töötuba. Juhendaja Natalja Jampolskaja. Osalemiseks on vajalik registreerumine telefonil 5841 7638.
kl 17.00-19.00 Hõimuõhtu koos ERÜ soome-ugri seltsidega. Programmis on laulmine, tantsimine ja rahvustoidu degusteerimine.
Kultuuriministeeriumi pressiteade
14. oktoober 2020
Lähenev hõimupäev toob esile soome-ugri kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis
Laupäeval, 17. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, mis on soome-ugri rahvaste tähtsaim iga-aastane kultuurisündmus. Läkituses hõimurahvaste kultuuriministritele tõi kultuuriminister Tõnis Lukas esile soome-ugri keelte ja kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis.
„Hõimupäev on kõige väljapaistvam kultuurikoostöö sümbol kolme soome-ugri riigi – Eesti, Soome ja Ungari vahel. See toob esile soome-ugri keelte unikaalsuse ja kultuuride tähtsuse Euroopa rikkalikus kultuuriruumis ja märgib väikerahvaste kultuuride olulisust ja väärtust maailmas laiemalt,“ ütles Eesti kultuuriminister oma sõnumis Soome teadus- ja kultuuriministrile Annika Saarikkole ning Ungari rahvusressursside ministrile Prof. Dr. Miklós Káslerile.
Lukas kutsus oma Soome ja Ungari kolleege ka järgmisel aastal Eestis toimuvale VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Sündmus toimub Eesti Rahva Muuseumis Tartus 16.–18. juunini 2021. Kongressi teema on „Kultuurimaastikud – keel ja meel“.
Laupäevase hõimupäeva ümber koonduvad hõimupäevad on tänavu pühendatud digikultuuriaastale ning mitmetest sündmustest on tänu sellele võimalik osa saada ka veebiülekannete teel. Hõimupäevade kesksed sündmused on reedel, 16. oktoobril algavad konverentsid Eesti Rahvusraamatukogus ja Narva kolledžis, kus võetakse muuhulgas kõne alla hõimurahvaste emakeele õpetamise küsimused ning nüüdisaegse tehnoloogia võimalused selles. Hõimupäevade peakontserdid leiavad aset Eesti Rahva Muuseumis laupäeval, 17. oktoobril ja Vabal Lava teatrikeskuses pühapäeval, 18. oktoobril. Päevade jooksul on ka väiksemaid kontserte, näitusi, luuleõhtuid, raadio- ja telesaateid ja filmiprogramme. Hulka teemakohaseid filme ja saateid saab vaadata ka Eesti Rahvusringhäälingu Jupiteri portaalis ning jälgida veebiülekandeid ja tutvuda muude sündmustega MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kodulehel.
Vastavalt 1931. aastal toimunud IV soome-ugri kultuurikongressi otsusele peetakse hõimupäevi kõikjal soome-ugri maailmas igal aastal oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Alates 2011. aastast on hõimupäev Eestis riiklik tähtpäev. Hõimupäevade peakorraldaja Eestis on Fenno-Ugria asutus.
Lisainfo
Anne-Ly Reimaa
Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht
628 2217
Piret Kooli
kommunikatsioonijuht, MTÜ Fenno-Ugria Asutus
5620 1116
Meelis Kompus
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja
520 2318
Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutamis-kuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, päeva, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Ühendusse kuuluvate Eestis elavate etniliste rühmade esindajad otsustasid teadlikult ja vabatahtlikult toetada eestlaste võitlust riikliku iseseisvuse eest. Tunnustamaks ühe esimese kodanikuühenduse tegevust Eesti omariikluse taastamisel ja sellele järgnenud konstruktiivset koostööd Eesti Vabariigi hüvanguks, on rahvastikuminister kuulutanud 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks.Väga ilus ja ülevaatlik film Eestimaa Rahvuste Ühenduse inimestest. Ilusat vaatamist!
https://tallinnatv.eu/saade/3808/kas-mitte-eestlased
Tule Etnolaadale!
19. ja 20. septembril Tallinnas Raekoja platsil kl 10-18. Tule tutvu Eestis elavate rahvuste käsitöö ning toiduga- udmurdi perepetšid, tšuvaši kali, baškiiri tšak-tšak ja palju muud huvitavat. Hea tuju tagavad folkloorirühmad.
Tähistame üheskoos Eesti Rahvuste päeva!
Head sõbrad, olete oodatud osalema ERÜ üritusele, mis on pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale 20. augustil kell 11.00 Tallinna Musumäel (vanalinnas).
Eesti pärimuse tundja Ene Lukka-Jegikjan räägib meile EV taasiseseisvumisest ja selle tähtsusest. Koos laulame eesti regilaule mäest mereni ja metsast kõrtsini.
Pange oma rahvariided ja tulge pidutsema!
Ilusat Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva!
Уважаемые друзья, ждем вас на мероприятие посвященное Дню восстановления независимости Эстонии 20-го августа в 11.00 на Горку поцелуев (старый город).
Эксперт традиционной эстонской культуры Эне Лукка-Егикян расскажет о Дне восстановления независимости и важности этого события. Вместе будем петь старинные эстонские песни, которые будут слышны от горки до моря и от леса до таверны.
Оденьте свои национальные наряды и приходите праздновать!
С Днём восстановления независимости Эстонской Республики!
In memoriam Timur Seifullen (17.08.1950 – 10.08.2020)
Eestimaa Rahvuste Ühendus leinab kauaaegset aupresidenti Timur Seifullenit ja avaldab kaastunnet perekonnale, lähedastele, kolleegidele ja sõpradele.
10. augustil lahkus meie hulgast Timur Seifullen, Eestimaa Rahvuste Ühenduse aupresident. Timur oli 1988. aastal üks Eestimaa Rahvuste Ühenduse, mille eesmärk oli Eestimaal elavate mitte eestlaste ühine soov toetada Eesti Vabariikluse saavutamist, loojaid ja panustas ühenduse tegevusse 32 aastat. Timur on juhtinud Tatari Kultuuri Seltsi, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liitu, Eesti Islami Kogudust, Eestimaa Rahvaste Ühendust, samuti oli liikmeks mitmetes ümarlaudades ning 2004. aastal hinnati tema tegevust rahvusvähemuste koostöö ja edendamise eest Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgiga.
Ta oli hea juht, otsekohene ja siiras kolleeg, kes pühendus ühiskondlikku ellu. Timur esindas Eesti vähemusrahvuste huve, säilitas, arendas ja tutvustas siin elavate vähemusrahvuste emakeelt ja kultuuri, hoides nende identiteeti ja tavasid. Oma sügavate teadmistega tatari keelest ja kultuurist , oli ta eeskujuks paljudele vähemusrahvuste esindajatele. Ta jõudis teha väga palju head,selleks et erinevad rahvused Eestis tunneksid ennast hästi ja väärikalt.
Jääme teda hea sõna ja tänuga meenutama.
Hüvastijätt on Tallinnas, 18. augustil Rahumäe kabelis, kell 13.00.
27.01.2020 külastasid Eestimaa Rahvuste Ühendust FUEN-i president Lorant Vincze ja nõunik Denes Nagy. Kohtumisel arutati koostööd ja tuleviku plaane seoses kongressiga.
The gallery was not found!
12. korda peetava Eestimaa Rahvuste jalgpalli karikavõistluste esimese etappi tulemused:
I Samshoblo
II FC Lesgistan
III Whiterussians
Eestimaa Rahvuste karikavõistlusi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga alates 2007. aastast. Võistluse eesmärgiks on populariseerida jalgpalli, tugevdada Eestis elavate rahvusvähemuste rahvuslikku identiteeti, arendada rahvuste vahelist sõprust ja aidata rahvusi lõimumisel Eesti ühiskonda.
Üld karikavõitja selgub kolme etapi tulemusel.
The gallery was not found!
The gallery was not found!
Fotode autor: Andres Treial
Fotode autor: Andres treial
The gallery was not found!
The gallery was not found!
Läti Rahvakultuuri Selts Eestis hakkab video 39 minutil esinema.
The gallery was not found!
18. august toimus Tartus, Eesti Rahva Muuseumis: Eesti ja vähemusrahvuste katuseorganisatsioonide kohtumine. Kohtumisel olid esindatud ka ERÜ ja ERÜ liikmed ning üritusest võttis osa ka Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Loe lähemalt:
Õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/823100/pildid-president-leiab-et-iga-eestis-elav-rahvus-tundku-enda-ule-uhkust
President.ee: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29/index.html
Vaimse pärandi konverents ”Annivakast rüperaalini – elava pärandi märkamisest ja väärtustamisest”
20. oktoobril 2016 Tallinnas, Hopneri Majas (Raekoja plats 18)
(vaata video siit)
ERÜ aastavahetus 2016-2017
Läinud nädalavahetusel Eestimaa Rahvuste Ühenduse kunstimeistrid ja aktivistid väsimatu Juris Žigursi juhatusel väisasid Riiat Baltimaade metropoli. Tegu oli traditsioonilise külaskäiguga meie Läti sõsarorganisatsiooni – Ita Kozakevitši nimelise Läti Rahvuslike Kultuuriseltside Assotsiatsiooni(ANKOL) – poolt läbiviidavale muusikaliste kollektiivide kontserdile laupäeval 26. novembril ja lastehommikule pühapäeval 27. novembril. Galakontsert toimus ülejõe Riias Pavulu Jurjani muusikakoolis Baloži tänaval. ERÜ poolt esinejaks tšuvašiansambel “Palan” Galina Rõbalko juhtimisel, torupillimängija Katrin Järvelepp Harjumaalt Väänast ja mari filmimees ning multitalent Aleksei Aleksejev antud juhul maride tantsuga. Kokkutulnud seltskonda tervitas ANKOL-i juht Rafi Haradžanjan ja ERÜ juhatuse esimees Timur Seifullen. Pühapäeval 27. novembril toimus traditsiooniline lastehommik-kontsert ANKOL-i majas Slokase tänaval milles osalesid ka Eesti külalised. Leiti ka aeg Riia Vanalinna ja Riia suursuguse Keskturu külastamiseks omaaegsetes vesilennukite angaarides. Tänusõnad Juris Žigursile
SOOME-UGRI KULTUURIPÄEV
2. juuli 2016 kell 14.00
Soome-ugri kultuuripäeval toimub setu vanas tares soome-ugri rituaalsete nukkude meistriklass. Nukumeister räägib nukkude päritolust ja tähendusest.
Kell 14:00 setu laudas algab loeng “Ülevaade ersa ja mokša kultuurist ja muinasusundist”. Peale loengut saab vaadata ersa multifilmi maailma loomisest “Vana hundi jutud: Püha lind”.
Ersa ja mokša laule laulab Eesti-Mordva Seltsi folklooriansambel “Vastoma”.
Setu uues tares valmistatakse soome-ugri retseptide järgi erinevaid roogasid.
Setu laudas näidatakse dokumentaalfilme soome-ugri rahavastest.
Vt: http://evm.ee/est/sundmused/uritused.e/soome-ugri-kultuuripaev/802
10. septembril viidi A le Coq Nike Arenal Eesti Rahvuste Karika III etapp mille sai ka joon alla Eestimaa RahvusteÜhenduse selle aasta jalgpallihooajal. Kolmanda etapi võitja valgevenelaste meeskond Boitsõ, teine poolakate Polonia ja kolmas leedulaste Žalgiris. Kolme etapi kokku üldvõit kuulub Poloniale, teine Žalgirisele ja kolmas juudi meeskonnale Maccabi.
28. mail viidi Tallinnas A le Coq Nike Arenal läbi Eesti Rahvuste Karika II etapp jalgpallis. Osales kaheksa meeskonda, esikoha sai juutide Maccabi, teise koha lätlaste Livonia ja kolmada koha eestlaste Kiili meeskond.
4. juunil XXXV Tallinna Vanalinna päevadel Eestimaa Rahvuste Ühenduse kollektiivid astusid üles kontserdiga Tornide väljakul. Esinesid Udmurdi Ühingu Ošmes ansambel Ošmes Aiki Haugi juhtimisel, Tallinna Mari Seltsi ansambel ja solistid, Eesti Juudi Kogukonna esindaja bard Timur Fišel, Eestimaa Poolakate Seltsi Polonia ansambel Laikonik Marius Gubala juhtimisel, Vasalemma Valla Rahvuste Seltsi ansambel Lepalind ja Laagri Kooli ansambel Mari Tompi juhatusel, Tallinna Baškiiri Kultuuriühendus Agizel esindaja Ilnur Hairullin rahavapillil kurai, Eesti Ukrainlaste Kongressi koor Provesin dirigent Rein Tali juhtimisel ja autorilauluansambel Nadvetširje Alla Oleiniku juhatusel, seenioride tantsuansambel Reverans Scarlett Ilvese juhatusel, Eesti-Mordva Seltsi ansambel Vastoma Antonina Simbergi juhatusel, Tšuvaši Kultuuriseltsi ansambel Palan, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsiooni ansambel Alesja Larissa Maijorova juhatusel, Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis ansambel Revele, Folklooriansambel Žurba, Seto Lauluselts Sõsarõ Elvi Nassari juhatusel. Kontserdi kava pani kokku Juris Žigurs. Esinemisel aitas kaasa kena ilm.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindus külastas 24. aprillil 2016 maalilist Taevaskoda Põlvamaal. Kohaliku giidi juhatusel tutvuti kõigi looduskauniste kohtadega ühes Eesti tuntuimas turismikeskuses.
23. märtsil viidi Tallinna A le Coq Arenal läbi Eesti Rahvuste Karika I etapp. Osalesid neli meeskonda. Esikoha sai poolakate meeskond “Polonia”, teine koht leedulaste “Žalgiris” ja kolmas aserbaidžaanlaste “Neftši”.
25. märtsil Tallinnas Vabaduse väljakul viidi läbi 1949. aasta märtsiküüditamise mälestusüritus millel osalesid Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindajad.
Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldas Eesti Vabariigi 98-nda aastapäeva puhul kontsertaktuse Estonia Talveaias. Traditsiooniks kujunenud ürituse eestvedajaks on Juris Žigurs teeneka estoonlasena. Eesti Vabariik 98_kontsertaktus
Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldas 3. veebruaril Tallinnas Kadriorus Jaan Poska majas Tartu rahu allakirjutamise tähistamise. 2. veebruaril 1920. aastal Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik sõlmisid Tartus rahulepingu millega Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust. 1918. a. Iseseisvusmanifest ja Tartu rahuleping on Eesti iseseisvuse alusdokumendid. Meeleoluka ülevaate Jaan Poskast kui Tartu rahulepingu Eesti poolsest läbirääkijast andis Tallinna Televisiooni kaastöötaja Artur Raidmets. Esile toodi ka Jaan Poska mälestuse jäädvustamine tänapäeva Eestis ja Tallinnas. Oli ju Jaan Poska ka tubliks Tallinna – tollal venepäraselt Revel – linnapeaks.
Eestimaa Rahvuste Ühendus austas rahvusvahelise naistepäeva puhul oma tublisi naisi rahvusseltside esimehi. Korraldati väljasõit Keila-Joa äsja restaureeritud lossi. Tegu ajaloolise Schloss Falliga mille krahv Aleksandr von Benckendorffi tellimusel projekteeris tuntud Peterburi arhitekt Andrei Stackenschneider. Gooti taassünnist inspireeritud loss ja mõisakompleks ehitati välja aastail 1831-1833. Ratsaväekindral von Benckendorff oli Venemaa tsaaride Aleksander I ja Nikolai I lähikondlane ja kõrge võimukandja impeeriumis, maetud sealsamas oma mõisa pargis.
The gallery was not found!
The gallery was not found!
The gallery was not found!