Oktoobri kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva. EFN Vähemusrahvuste töörühm ja Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldavad Hõimuõhtut ERÜ büroos aadressil Pärnu mnt 6.
kl 14.00-16.00 klubi “Kuldsed käed”- vepsa nuku meisterdamise töötuba. Juhendaja Natalja Jampolskaja. Osalemiseks on vajalik registreerumine telefonil 5841 7638.
kl 17.00-19.00 Hõimuõhtu koos ERÜ soome-ugri seltsidega. Programmis on laulmine, tantsimine ja rahvustoidu degusteerimine.
Kultuuriministeeriumi pressiteade
14. oktoober 2020
Lähenev hõimupäev toob esile soome-ugri kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis
Laupäeval, 17. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, mis on soome-ugri rahvaste tähtsaim iga-aastane kultuurisündmus. Läkituses hõimurahvaste kultuuriministritele tõi kultuuriminister Tõnis Lukas esile soome-ugri keelte ja kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis.
„Hõimupäev on kõige väljapaistvam kultuurikoostöö sümbol kolme soome-ugri riigi – Eesti, Soome ja Ungari vahel. See toob esile soome-ugri keelte unikaalsuse ja kultuuride tähtsuse Euroopa rikkalikus kultuuriruumis ja märgib väikerahvaste kultuuride olulisust ja väärtust maailmas laiemalt,“ ütles Eesti kultuuriminister oma sõnumis Soome teadus- ja kultuuriministrile Annika Saarikkole ning Ungari rahvusressursside ministrile Prof. Dr. Miklós Káslerile.
Lukas kutsus oma Soome ja Ungari kolleege ka järgmisel aastal Eestis toimuvale VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Sündmus toimub Eesti Rahva Muuseumis Tartus 16.–18. juunini 2021. Kongressi teema on „Kultuurimaastikud – keel ja meel“.
Laupäevase hõimupäeva ümber koonduvad hõimupäevad on tänavu pühendatud digikultuuriaastale ning mitmetest sündmustest on tänu sellele võimalik osa saada ka veebiülekannete teel. Hõimupäevade kesksed sündmused on reedel, 16. oktoobril algavad konverentsid Eesti Rahvusraamatukogus ja Narva kolledžis, kus võetakse muuhulgas kõne alla hõimurahvaste emakeele õpetamise küsimused ning nüüdisaegse tehnoloogia võimalused selles. Hõimupäevade peakontserdid leiavad aset Eesti Rahva Muuseumis laupäeval, 17. oktoobril ja Vabal Lava teatrikeskuses pühapäeval, 18. oktoobril. Päevade jooksul on ka väiksemaid kontserte, näitusi, luuleõhtuid, raadio- ja telesaateid ja filmiprogramme. Hulka teemakohaseid filme ja saateid saab vaadata ka Eesti Rahvusringhäälingu Jupiteri portaalis ning jälgida veebiülekandeid ja tutvuda muude sündmustega MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kodulehel.
Vastavalt 1931. aastal toimunud IV soome-ugri kultuurikongressi otsusele peetakse hõimupäevi kõikjal soome-ugri maailmas igal aastal oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Alates 2011. aastast on hõimupäev Eestis riiklik tähtpäev. Hõimupäevade peakorraldaja Eestis on Fenno-Ugria asutus.
Lisainfo
Anne-Ly Reimaa
Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht
628 2217
Piret Kooli
kommunikatsioonijuht, MTÜ Fenno-Ugria Asutus
5620 1116
Meelis Kompus
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja
520 2318
Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutamis-kuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, päeva, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Ühendusse kuuluvate Eestis elavate etniliste rühmade esindajad otsustasid teadlikult ja vabatahtlikult toetada eestlaste võitlust riikliku iseseisvuse eest. Tunnustamaks ühe esimese kodanikuühenduse tegevust Eesti omariikluse taastamisel ja sellele järgnenud konstruktiivset koostööd Eesti Vabariigi hüvanguks, on rahvastikuminister kuulutanud 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks.Väga ilus ja ülevaatlik film Eestimaa Rahvuste Ühenduse inimestest. Ilusat vaatamist!
https://tallinnatv.eu/saade/3808/kas-mitte-eestlased
Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutamis-kuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, päeva, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Ühendusse kuuluvate Eestis elavate etniliste rühmade esindajad otsustasid teadlikult ja vabatahtlikult toetada eestlaste võitlust riikliku iseseisvuse eest. Tunnustamaks ühe esimese kodanikuühenduse tegevust Eesti omariikluse taastamisel ja sellele järgnenud konstruktiivset koostööd Eesti Vabariigi hüvanguks, on rahvastikuminister kuulutanud 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks.Väga ilus ja ülevaatlik film Eestimaa Rahvuste Ühenduse inimestest. Ilusat vaatamist!
https://tallinnatv.eu/saade/3808/kas-mitte-eestlased
Tule Etnolaadale!
19. ja 20. septembril Tallinnas Raekoja platsil kl 10-18. Tule tutvu Eestis elavate rahvuste käsitöö ning toiduga- udmurdi perepetšid, tšuvaši kali, baškiiri tšak-tšak ja palju muud huvitavat. Hea tuju tagavad folkloorirühmad.
Tähistame üheskoos Eesti Rahvuste päeva!
Head sõbrad, olete oodatud osalema ERÜ üritusele, mis on pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale 20. augustil kell 11.00 Tallinna Musumäel (vanalinnas).
Eesti pärimuse tundja Ene Lukka-Jegikjan räägib meile EV taasiseseisvumisest ja selle tähtsusest. Koos laulame eesti regilaule mäest mereni ja metsast kõrtsini.
Pange oma rahvariided ja tulge pidutsema!
Ilusat Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva!
Уважаемые друзья, ждем вас на мероприятие посвященное Дню восстановления независимости Эстонии 20-го августа в 11.00 на Горку поцелуев (старый город).
Эксперт традиционной эстонской культуры Эне Лукка-Егикян расскажет о Дне восстановления независимости и важности этого события. Вместе будем петь старинные эстонские песни, которые будут слышны от горки до моря и от леса до таверны.
Оденьте свои национальные наряды и приходите праздновать!
С Днём восстановления независимости Эстонской Республики!
In memoriam Timur Seifullen (17.08.1950 – 10.08.2020)
Eestimaa Rahvuste Ühendus leinab kauaaegset aupresidenti Timur Seifullenit ja avaldab kaastunnet perekonnale, lähedastele, kolleegidele ja sõpradele.
10. augustil lahkus meie hulgast Timur Seifullen, Eestimaa Rahvuste Ühenduse aupresident. Timur oli 1988. aastal üks Eestimaa Rahvuste Ühenduse, mille eesmärk oli Eestimaal elavate mitte eestlaste ühine soov toetada Eesti Vabariikluse saavutamist, loojaid ja panustas ühenduse tegevusse 32 aastat. Timur on juhtinud Tatari Kultuuri Seltsi, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liitu, Eesti Islami Kogudust, Eestimaa Rahvaste Ühendust, samuti oli liikmeks mitmetes ümarlaudades ning 2004. aastal hinnati tema tegevust rahvusvähemuste koostöö ja edendamise eest Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgiga.
Ta oli hea juht, otsekohene ja siiras kolleeg, kes pühendus ühiskondlikku ellu. Timur esindas Eesti vähemusrahvuste huve, säilitas, arendas ja tutvustas siin elavate vähemusrahvuste emakeelt ja kultuuri, hoides nende identiteeti ja tavasid. Oma sügavate teadmistega tatari keelest ja kultuurist , oli ta eeskujuks paljudele vähemusrahvuste esindajatele. Ta jõudis teha väga palju head,selleks et erinevad rahvused Eestis tunneksid ennast hästi ja väärikalt.
Jääme teda hea sõna ja tänuga meenutama.
Hüvastijätt on Tallinnas, 18. augustil Rahumäe kabelis, kell 13.00.
27.01.2020 külastasid Eestimaa Rahvuste Ühendust FUEN-i president Lorant Vincze ja nõunik Denes Nagy. Kohtumisel arutati koostööd ja tuleviku plaane seoses kongressiga.
14. detsember on baškiiri keele päev.
Seoses sellega paluti Euroopa riikides elavatel baškiiridel võtta osa Bashkortostani telekanali (BST) korraldatavast programmist. Programmi raames tuli esitada lühike videolõik bashkiiri keelse tervituse ja luuletusega. 14. detsembril lastakse antud videod eetrisse baškiiri keele päeva tähistamiseks. Antud programmist võttis osa ka Tallinna baškiiri kultuuriühenduse liikmed, esitades baškiiri luuletaja kirjutatud salme baškiiri rahvapilli kurai saatel.
Videot baškiiri kultuuriühenduse tervitusest saate vaadata siit.
The gallery was not found!
12. korda peetava Eestimaa Rahvuste jalgpalli karikavõistluste esimese etappi tulemused:
I Samshoblo
II FC Lesgistan
III Whiterussians
Eestimaa Rahvuste karikavõistlusi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga alates 2007. aastast. Võistluse eesmärgiks on populariseerida jalgpalli, tugevdada Eestis elavate rahvusvähemuste rahvuslikku identiteeti, arendada rahvuste vahelist sõprust ja aidata rahvusi lõimumisel Eesti ühiskonda.
Üld karikavõitja selgub kolme etapi tulemusel.
The gallery was not found!
The gallery was not found!
Fotode autor: Andres Treial
Fotode autor: Andres treial
The gallery was not found!
The gallery was not found!
Läti Rahvakultuuri Selts Eestis hakkab video 39 minutil esinema.
The gallery was not found!
18. august toimus Tartus, Eesti Rahva Muuseumis: Eesti ja vähemusrahvuste katuseorganisatsioonide kohtumine. Kohtumisel olid esindatud ka ERÜ ja ERÜ liikmed ning üritusest võttis osa ka Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Loe lähemalt:
Õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/823100/pildid-president-leiab-et-iga-eestis-elav-rahvus-tundku-enda-ule-uhkust
President.ee: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29/index.html
The gallery was not found!
Fotod: ELEN
Vaimse pärandi konverents ”Annivakast rüperaalini – elava pärandi märkamisest ja väärtustamisest”
20. oktoobril 2016 Tallinnas, Hopneri Majas (Raekoja plats 18)
(vaata video siit)
ERÜ aastavahetus 2016-2017
Läinud nädalavahetusel Eestimaa Rahvuste Ühenduse kunstimeistrid ja aktivistid väsimatu Juris Žigursi juhatusel väisasid Riiat Baltimaade metropoli. Tegu oli traditsioonilise külaskäiguga meie Läti sõsarorganisatsiooni – Ita Kozakevitši nimelise Läti Rahvuslike Kultuuriseltside Assotsiatsiooni(ANKOL) – poolt läbiviidavale muusikaliste kollektiivide kontserdile laupäeval 26. novembril ja lastehommikule pühapäeval 27. novembril. Galakontsert toimus ülejõe Riias Pavulu Jurjani muusikakoolis Baloži tänaval. ERÜ poolt esinejaks tšuvašiansambel “Palan” Galina Rõbalko juhtimisel, torupillimängija Katrin Järvelepp Harjumaalt Väänast ja mari filmimees ning multitalent Aleksei Aleksejev antud juhul maride tantsuga. Kokkutulnud seltskonda tervitas ANKOL-i juht Rafi Haradžanjan ja ERÜ juhatuse esimees Timur Seifullen. Pühapäeval 27. novembril toimus traditsiooniline lastehommik-kontsert ANKOL-i majas Slokase tänaval milles osalesid ka Eesti külalised. Leiti ka aeg Riia Vanalinna ja Riia suursuguse Keskturu külastamiseks omaaegsetes vesilennukite angaarides. Tänusõnad Juris Žigursile
SOOME-UGRI KULTUURIPÄEV
2. juuli 2016 kell 14.00
Soome-ugri kultuuripäeval toimub setu vanas tares soome-ugri rituaalsete nukkude meistriklass. Nukumeister räägib nukkude päritolust ja tähendusest.
Kell 14:00 setu laudas algab loeng “Ülevaade ersa ja mokša kultuurist ja muinasusundist”. Peale loengut saab vaadata ersa multifilmi maailma loomisest “Vana hundi jutud: Püha lind”.
Ersa ja mokša laule laulab Eesti-Mordva Seltsi folklooriansambel “Vastoma”.
Setu uues tares valmistatakse soome-ugri retseptide järgi erinevaid roogasid.
Setu laudas näidatakse dokumentaalfilme soome-ugri rahavastest.
Vt: http://evm.ee/est/sundmused/uritused.e/soome-ugri-kultuuripaev/802
https://drive.google.com/file/d/0B8P1dfXop8HiOUd3SEZxZXdwYVU/view
http://rus.postimees.ee/3854099/stepan-jerzja-pokoritel-kebracho
Vähemusrahvuste pärimus tuli mulkidele koju kätte.
Eestis elab ligi 200 erinevat rahvust ja see pilt muutub pidevalt. Kui enamikes Euroopa riikides on etnilisest rahvusest rääkimine suuresti tabu või lausa keelatud, siis Eestis on rahvuskuuluvus tänaseni oluline ja tähendusrikas.
Folkloorinõukogu teeb järjepidevat koostööd vähemusrahvuste esindajatega põhimõttel jääda iseendaks ja osata suhelda teistega. Koostöö sisuks on vastastikune tundmine lähtudes pärimuspõhistest väärtustest, ühisosa leidmine ja erinevuste mõistmine. Üheks järjepideva koostöö väljundiks on juba kaheksandat aastat toimuv pärimuspidu „Kultuuriruumi rikkus“ ning sellega kaasnev kultuuriretk kohalike kultuurikandjate juurde. Sel viisil õpivad vähemusrahvuste esindajad tundma Eesti kultuuriruume, tekivad sõprussuhted edasiseks koostööks ning kohalikud elanikud tutvuvad silmast silma vähemusrahvuste ja nende pärimusliku käsitöö, rahvustoidu, muusika, tantsu ja kombestikuga.
Sel aastal toimub sarnane kohtumine 1. oktoobril kell 18.00 Karksi Valla Kultuurikeskuses Mulgimaal. Tänavusele pärimuspeole tulevad kokku armeenlased, burjaadid, ersad ja ukrainlased ning Viljandist ingerisoomlased ja venelased. Kohalikku pärimust jagavad mulgi pärimusekandjad.
Kohale on oodatud kõik huvilised nii lähemalt kui kaugemalt, nii eestlased kui kohalikud teiste rahvuste esindajad. Sissepääs on kõigile tasuta!
Kultuuriruumi rikkust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Karksi Valla Kultuurikeskus
Varem on pärimuspeod toimunud Tallinnas, Muhus, Meremäel Setomaal, Arukülas Harjumaal, Palamusel Jõgevamaal ning nendel kohtumistel on osalenud ligi 25 erinevat rahvust.
24. ja 25. septembril Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldab Eesti Rahvuste Päeva ja oma 28. sünnipäeva tähistamiseks kahepäevase kontsertlaada kus astuvad esile meie rahvusseltsid ja kollektiivid. Programm algab mõlemal päeval kell 10 00 ja lõpeb 18 00. Pühapäeval kell 14 00 algab Eesti Rahvuste XXVIII Foorum Tallinn Õpetajate Majas samas platsi ääres. eru24092016_kava eru25092016_kava
10. septembril viidi A le Coq Nike Arenal Eesti Rahvuste Karika III etapp mille sai ka joon alla Eestimaa RahvusteÜhenduse selle aasta jalgpallihooajal. Kolmanda etapi võitja valgevenelaste meeskond Boitsõ, teine poolakate Polonia ja kolmas leedulaste Žalgiris. Kolme etapi kokku üldvõit kuulub Poloniale, teine Žalgirisele ja kolmas juudi meeskonnale Maccabi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse seltside aktivistid külastasid 28. augustil 2016 Piirissaart – saart Peipsi järvel Eesti ja Venemaa vahel. Asjatundliku giidi Natalie Gurba juhitud reis algas Räpina sadamast. Ekskursandid uudistasid Lämmijärve mõlemaid kaldaid Seto Liinide laevukeselt. Elamuseks oli Piirissaare sadamasse jõudmine saarele süvendatud kanali kaudu – saar küllalt madal ja seetõttu selline insenerlik lahendus juba Esimese Vabariigi päevil. Giidi juhatusel tutvuti saare kolme külaga, uudistati õigeusus kirikut ja kurbusega vaadeldi vanausuliste palvela söestunud varemeid. Sellel suvel kandis Piirissaar suuri kaotusi, lisaks palvelale läks tuleroaks ka mitu elumaja – tõeline tragöödia väikesaarel. Rahvusseltside aktivistid külastasid vanausuliste muuseumi toetades saar elanike kogukonda. Elamuseks vana piirivalve kordoni juures pakutud lõuna – värske koha, suurepärane kohalik kartul ja salat ning omatehtud morss. Ja tänu tublidele piirissaarlastele sai soetatud ka suitsukala ja saare oma sibulaid. Tagasisõit Räpina külje alla rajatud sadamasse. Tänud meie suurepärasele giidile.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse seltside aktivistid külastasid 27. augustil sibula ja kalalaata Lüübnitsas Setomaal. Laat ja kogu sealne õhkkond jätsid kustumatu mulje. Järgnes ekskursioon Piusa koobastesse ja muljetest tulvil päeva lõpetas tutvumine Räpina lossi ja muuseumiga ning ringkäik kaunis mõisa pargis asjatundliku giidi Toivo Leesi juhatusel.
Udmurdi lauluõhtud neljapäeviti kl 17.00
28. mail viidi Tallinnas A le Coq Nike Arenal läbi Eesti Rahvuste Karika II etapp jalgpallis. Osales kaheksa meeskonda, esikoha sai juutide Maccabi, teise koha lätlaste Livonia ja kolmada koha eestlaste Kiili meeskond.
Toimus teaduslik-kultuuriline ersa-mokša konverents, kus said esimest korda kokku kohalikud ersad ja mokšad. Nende hulgas olid teiste rahvuste teadlased: soomlased, marid, udmurdid ja saamid. Üritus toimus Helsinki Ülikoolis 29 aprillil. Ma tutvustasin, keelt, kultuuri ja laule.
Siin on ürituse kajastus Mordvamaal: http://erziapr.ru/index.php/culture-and-religion/2130-2016-05-12-10-51-16
Eestimaa Rahvuste Ühendus viis juunis läbi rahvusseltside folkloorikollektiivide seminari Ukraina Kultuurikeskuses Tallinna Vanalinnas. Toimusid ülesastumised ja ühisesinemised ning seltskondlik koosviibimine. Ukraina Kultuurikeskuse rajaja Anatoli Ljutjuk tutvustas keskuse rajamise ajalugu ja viis läbi ekskursiooni.
4. juunil XXXV Tallinna Vanalinna päevadel Eestimaa Rahvuste Ühenduse kollektiivid astusid üles kontserdiga Tornide väljakul. Esinesid Udmurdi Ühingu Ošmes ansambel Ošmes Aiki Haugi juhtimisel, Tallinna Mari Seltsi ansambel ja solistid, Eesti Juudi Kogukonna esindaja bard Timur Fišel, Eestimaa Poolakate Seltsi Polonia ansambel Laikonik Marius Gubala juhtimisel, Vasalemma Valla Rahvuste Seltsi ansambel Lepalind ja Laagri Kooli ansambel Mari Tompi juhatusel, Tallinna Baškiiri Kultuuriühendus Agizel esindaja Ilnur Hairullin rahavapillil kurai, Eesti Ukrainlaste Kongressi koor Provesin dirigent Rein Tali juhtimisel ja autorilauluansambel Nadvetširje Alla Oleiniku juhatusel, seenioride tantsuansambel Reverans Scarlett Ilvese juhatusel, Eesti-Mordva Seltsi ansambel Vastoma Antonina Simbergi juhatusel, Tšuvaši Kultuuriseltsi ansambel Palan, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsiooni ansambel Alesja Larissa Maijorova juhatusel, Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis ansambel Revele, Folklooriansambel Žurba, Seto Lauluselts Sõsarõ Elvi Nassari juhatusel. Kontserdi kava pani kokku Juris Žigurs. Esinemisel aitas kaasa kena ilm.
7. mail Eestimaa Rahvuste Ühendus austab emasid – meie tublisi rahvusseltside juhte ja aktiivseid seltside naisaktiviste. Ühiselt tutvutakse Tervishoiumuuseumiga Tallinnas Laial tänaval millele järgneb seltskondlik koosviibimine.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindus külastas 24. aprillil 2016 maalilist Taevaskoda Põlvamaal. Kohaliku giidi juhatusel tutvuti kõigi looduskauniste kohtadega ühes Eesti tuntuimas turismikeskuses.
23. märtsil viidi Tallinna A le Coq Arenal läbi Eesti Rahvuste Karika I etapp. Osalesid neli meeskonda. Esikoha sai poolakate meeskond “Polonia”, teine koht leedulaste “Žalgiris” ja kolmas aserbaidžaanlaste “Neftši”.
25. märtsil Tallinnas Vabaduse väljakul viidi läbi 1949. aasta märtsiküüditamise mälestusüritus millel osalesid Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindajad.
7. mail Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistab emadepäeva Tervishoiumuuseumi ühiskülastusega austades nii tublisi emasid meie seltside juhtide ja aktivistide seast.
23. aprillil viiakse Tallinnas A Le Qoq Arenal läbi Eesti Rahvuste Karika jalgpallis esimene etapp 2016. aastal.
16. aprillil Vasalemma Valla Rahvuste Selts tähistas oma esimest juubelit – 10. aastapäeva. Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmed käisid õnnitlemas oma seltsi. Tutvuti Vasalemma mõisaga kus toimib Vasalemma põhikool, järgnevalt tutvuti ajaloolise Padise kloostri ja selle ümbrusega. Vasalemma rahvale esinesid ukraina folklooriansambel Žurba ja tšuvaššide Palan.
22. aprillist kuni 23. aprillini toimub Põlvamaal Moostes XVII Eesti Rahvamuusikatöötluste Festival Moisekatsi Elohelü 2016. Traditsiooniks on kujunenud ka Eestimaa Rahvuste Ühenduse muusikakollektiivide osalemine maalilise Mooste järve ääres paiknevas mõisaansamblis toimuval festivalil osalemine. Ja seda ka käesoleval aastal – Moostes esineb liivi ja läti rahvamuusikat esitav ansambel Reevele ja udmurdi ansambel Ošmes.
Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldas Eesti Vabariigi 98-nda aastapäeva puhul kontsertaktuse Estonia Talveaias. Traditsiooniks kujunenud ürituse eestvedajaks on Juris Žigurs teeneka estoonlasena. Eesti Vabariik 98_kontsertaktus
Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldas 3. veebruaril Tallinnas Kadriorus Jaan Poska majas Tartu rahu allakirjutamise tähistamise. 2. veebruaril 1920. aastal Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik sõlmisid Tartus rahulepingu millega Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust. 1918. a. Iseseisvusmanifest ja Tartu rahuleping on Eesti iseseisvuse alusdokumendid. Meeleoluka ülevaate Jaan Poskast kui Tartu rahulepingu Eesti poolsest läbirääkijast andis Tallinna Televisiooni kaastöötaja Artur Raidmets. Esile toodi ka Jaan Poska mälestuse jäädvustamine tänapäeva Eestis ja Tallinnas. Oli ju Jaan Poska ka tubliks Tallinna – tollal venepäraselt Revel – linnapeaks.
Eestimaa Rahvuste Ühendus austas rahvusvahelise naistepäeva puhul oma tublisi naisi rahvusseltside esimehi. Korraldati väljasõit Keila-Joa äsja restaureeritud lossi. Tegu ajaloolise Schloss Falliga mille krahv Aleksandr von Benckendorffi tellimusel projekteeris tuntud Peterburi arhitekt Andrei Stackenschneider. Gooti taassünnist inspireeritud loss ja mõisakompleks ehitati välja aastail 1831-1833. Ratsaväekindral von Benckendorff oli Venemaa tsaaride Aleksander I ja Nikolai I lähikondlane ja kõrge võimukandja impeeriumis, maetud sealsamas oma mõisa pargis.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse delegatsioon võtab osa Läti Rahvusvähemuste Kultuuriseltside Assotsiatsiooni(ANKOL) festivalist 28. kuni 29. novembrini Riias. Kontserdil Pavulu Jurjani muusikakoolis Riias 28. novembril osalevad Eestist Vasalemma Valla Rahvuste Seltsi tantsuansambel Lepalind Mari Tompi juhtimisel, Tallinna Mari Seltsi Rõbakovide pereansambel ja Usbeki Kultuurikeskuse Safar lauljatar Amina Kurbanova. Pühapäeval Eesti esinejad osalevad lastehommikul Läti Rahvusvähemuste majas Slokas 37. Järgneb delegatsiooni ühiskülastus Valguse lossi – uues Läti Rahvusraaamatukogus. Delegatsiooni juhib ERÜ juhatuse liige Juris Žigurs.
Rahvuste-karikavõistlused-III-etapp-12.09.2015
28. juunil 2003.a. kell 11. 00 algab Maardu linnastaadionil tatarlaste rahvuspidu SABANTUI . Sabantui on tatarlaste iidne rahvuspüha, mida tähistati kevadtööde lõpetamise puhul. Maalt aga paluti sel päeval õnnistust, et sügisene viljasaak oleks hea. Sabantuid tähistavad ka tatarlaste naaberrahvad baškiirid ja marid.
Nagu juba traditsiooniks on saanud toimuvad SABANTUI ajal spordivõistlused, tänavu võisteldakse kotijooksus, köieveos, keppidel kõndimises, puude saagimises, rahvuslik maadluses jne. Enne spordivõistlusi toimub Tatari rahvamuusika kontsert.
SABANTUILE saabub tatarlasi üle Eesti.
SABANTUI korraldamist toetab EV Kultuuriministeerium.
SABANTUI -d korraldab alates 1991.a. Tatari Kogukond Eestis. Tatari Kogukond Eestis on asutatud 1989.a.
Tatarlasi elab Eestis ligi 2500 , kompaktsemalt elataksegi Maardus, kuhu näljahäda tõttu rännati välja 1948.a. Kokku rändas välja üle 300 tatari perekonna, kes kõik on pärit Sergatši piirkonnast Andrejevka külast Nižni-Novgorodi oblastist.
Täiendav informatsioon Mjadut Prokurorov Eesti Tatari Kogukonna aseesimees. Tel. 6001- 378 ja 051 – 28693
Eestimaa Rahvuste Ühendus
28. augustil kell 12.00 antakse Tartu Ülikooli Meediakeskuses (Lossi 3) Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Ida-Virumaa Rahvusvähemuste Ümarlaua pühapäevakoolide õpetajatele kätte diplomid , mis tõendavad , et nad on edukalt läbinud Tartu Ülikooli juures kursuse “Emakeele õpetamise metoodika rahvusvähemustele”. Kokku läbis kursuse 16 tulevast õpetajat, kes said õiguse õpetada Eesti üldhariduskoolides ivriidi, leedu, poola, tšuvaši, ukraina, valgevene ja vene keelt.
Eestimaa Rahvuste Ühendus juhib sellele esmakordselt avanenud võimalusele rahvusvähemustest lastevanemate tähelepanu ja loodab, et Eesti rahvusvähemuste kogukonnad seda võimalust ka aktiivselt kasutavad juba algaval õppeaastal. Samuti loodame, et kususe lõpetanud õpetajad võimaldavad kindlasti tõsta Eesti rahvusvähemuste pühapäevakoolides läbi viidava õpetuse taset.
Eestimaa Rahvuste Ühendus on tänulik Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile ja Tartu Ülikoolile, kes on loonud täiendavaid võimalusi rahvusvähemuste emakeelte säilitamiseks ja väärtustamiseks.
Eestimaa Rahvuste Ühendus on tänulik Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutusele, kes kursuse läbiviimist rahastas.
Eestimaa Rahvuste Ühendus on asutatud 1988.a. ja sinna kuulub 19 erinevat rahvusvähemust, kes esindavad 49 rahvusvähemuse seltsi. Seega on Eestimaa Rahvuste Ühendus suurim ja vanim Eesti rahvusvähemusi esindav organisatsioon.
Koostas
Eestimaa Rahvuste Ühendus
4. september 2003.a.
10. septembril kell 18.00 alustab taas Tallina Matkamaja Kaminasaalis tegevust Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi.
Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvusproblemaatikaga, nende keelte ja kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
Kuna on lähenemas Eestimaa Rahvuste Ühenduse 15. aastapäev siis meenutavad Eestimaa Rahvuste Foorumi kokkukutsumist ja Eestimaa Rahvuste Ühenduse esimesi aastaid organisatsiooni endised presidendid Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus ja TimurSeifullen. Eestimaa Rahvuste Foorum oli vastukaaluks Interrindele ja toetas Rahvarinnet. Eestimaa Rahvuste Ühendus toetas eestlaste võitlust Eesti Vabariigi taasiseseisvumise eest. Foorum pani aluse paljude rahvuslike kogukondade tekkele Eestis.
24. septembril on klubis külas AIESEC – i esindajad, kes kogusid sel aastal kuulsust suurima rahvusvähemusi tutvustava ürituse läbiviimisega Saku Suurhallis.
9. oktoobril on lähenevaid Hõimupäevi silmas pidades külas Eesti Ingerisoomlaste Liit. Ingerisoomlased on üks Eesti suurimaid ja paremini korraldatud rahvusvähemusi, kes praegu on taotlemas kultuurautonoomiat.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded võiks huvi pakkuda nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahaksid enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi algus on kell 18.00 , osavõtt on prii, kõik huvilised kooliõpilasest pensionärini teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes 050 – 12319
Täna Matkamajas toimuvale rahvusvähemuste folkloorikontserdile järgneb homme Mustpeade Majas toimuv 20.09. kell 18.00 Eesti rahvusvähemuste esindajate akadeemiline kontsert. Vt. attach.
21. septembril kell 10.00 algab Rahvusraamatukogus Eestimaa Rahvuste Ühenduse XV Foorum, mis on Eesti rahvusvähemuste kõige esinduslikum kogu, kuhu saadavad oma delegaadid 19 Eestimaa Rahvuste Ühendusse kuuluvad rahvusvähemuse esindajad. Seekordne foorum ( Vt. attach ) on pühendatud ühenduse ajaloole, sest ühendus saab 15 aastaseks, nagu suur osa Eesti rahvusvähemuste organisatsioonidest. Eestimaa Rahvuste Ühendus on vanim Eesti rahvusvähemusi esindav organisatsioon, kes toetas aktiivselt eestlaste püüdlusi riiklikule iseseisvumisele. Sellega näitas ühendus organiseerunud rahvusvähemuste meelsust, astudes teravalt välja Interrinde vastu. Foorumile on külla tulnud Läti ja Leedu rahvusvähemuste ühenduste presidendid, kellega on kavas alla kirjutada koostööleping. Foorumi Ida-Virumaa rahvusvähemuste ajalugu kajastav näitus, mis jääb avatuks 24. septembrini. Rahvuste Foorumil kavatsetakse vastu võtta deklaratsioon, milles leiab kajastamist praegune Eesti rahvusvähemuste problemaatika, samuti muutused, mis on toimunud alates eelmisest foorumist. Veel kord kutsutaks deklaratsioonis üles tähistama 24. septembril Rahvusvähemuste Päeva.
XV Foorumiga, tähistab Eestimaa Rahvuste Ühendus oma 15. sünnipäeva. ERÜ põhiline eesmärk on esindada rahvusvähemusi riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kaitsta nende rahvuskultuurilist identiteeti ja arendada koostööd Eesti erinevate rahvuste vahel. Eestimaa Rahvuste Ühendus oli vastukaaluks Interrindele ja toetas igati Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Eestimaa Rahvuste Ühenduse algatusel võeti 1993.a. vastu kultuurautonoomia seadus ja asutati EV Presidendi juurde Rahvusvähemuste Ümarlaud. ERÜ presidendid on olnud Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus, Timur Seifullen ja Jaak Prozes. Praegu ühendab ERÜ 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes esindavad 49 organisatsiooni. Täpsemalt http://www.ngonet.ee/nationalminorities
Pressiteate koostas J.Prozes 050 – 12319 ja 6445 -119
Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldab 22. septembril kell 16.00 Tallinna Raekojas Eesti Rahvusvähemuste Päeva tutvustava vastuvõtu. Vastuvõtul tänab Eesti Vabariigi rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo Eesti rahvusvähemuste organisatsioonide asutajaid, inimesi , kes juhtisid rahvuslike kogukondi aastail 1988 – 1991. Organiseerunud rahvusvähemused ja Eestimaa Rahvuste Ühendus toetasid Eesti Vabariigi taasiseseisvumist . Lisaks on kavas on päevakohased kõned , musitseerivad Alla Inno-Jakimenko (ukraina) ja TimurFišel (juudi).
Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsus 2001.a. oma XIII Foorumi deklaratsioonis üldsust tähistama Eesti Rahvusvähemuste Päeva,
sest 24. septembril 1988.a. toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Foorum oli märkimisväärne sündmus kogu ühiskonnas, rajades ühendava tee eestlaste ja teiste rahvusvähemuste vahele.
I Eestimaa Rahvuste Foorum pani aluse paljude siinsete rahvusvähemuste kogukondade asutamisele, kümned tuhanded leidsid oma rahvusliku identiteedi, kaasmaalased ja sõbrad.
I Eestimaa Rahvuste Foorum toetas igakülgselt Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, olles koos Rahvarindega vastukaaluks interrindele. Foorum näitas, et erinevad vähemusrahvused toetavad eestlaste püüdu riiklikule taasiseseisvumisele.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Täiendav info 644 – 0234
Täna, 21. septembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus XV Eestimaa Rahvuste Foorum, millest võttis osa umbes 150 delegaati, kes esindasid 24 Eestimaa Rahvuste Ühendusse kuuluvat organisatsiooni. Foorumil loeti ette EV Presidendi tervitus, milles tunnustatakse Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevust Eesti riigi taastamises kui ka Eesti rahvusvähemuste poliitika väljatöötamises. Samuti oli oma tervituse saatnud Foorumile Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu president Romedi Arquint, kes ütles järgmist “Katusorganisatsioon Eestimaa Rahvuste Ühendus on printsipiaalse tähendusega väga vajalik “ehituskivi” edaspidiseks lojaalsuse ja solidaarsuse saavutamiseks rahvusvähemuste keskel. Foorumit tervitasid samuti kultuuriminister Urmas Paet ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
Teist korda osalesid ettekannetega foorumil Läti ja Leedu rahvusvähemuste esindajad. Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Läti Rahvusvähemuste Assotsiatsiooni ja Leedu Rahvuslike Kogukondade Nõukogu esindajad kirjutasid alla koostöölepingu, mis lähtub kaasaegsest poliitilisest reaalsusest ja vajadusest arendada rahvusvähemuste koostööd ja tugevdada kodanikuühiskonda. Vastavalt koostöölepingule hakkavad osapooled osalema koostöös projektides, mis puudutavad haridus- ja kultuurielu. Korraldades koos konverentse, seminare , kontserte jne. Pooled konstateerisid koostöölepingu allakirjutamise valikkust võimalusega saavutada enam mõistmist ja toetust Euroopa Liidu struktuuridest.
Foorumil võeti vastu deklaratsioon, milles hinnatakse praegust Eesti riigi poliitikat rahvusvähemuste suhtes ning kutsutakse taas kord avalikkust tähistama 24. septembrit Eesti Rahvusvähemuste Päevana. Samuti kutsutakse Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi ja kõiki Eesti rahvusvähemusi üles talletama ja koguma Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuripärandit. Deklaratsioonis avaldatakse lootust, et liitumine Euroopa Liiduga võimaldab leida enam tuge Eesti rahvusvähemuste keelte ja kultuuride säilitamiseks. Samuti taotletakse deklaratsioonis Rahvuste Maja asutamist Tallinna linna.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
7. oktoober 2003.a.
8. oktoober kell 18.00 toimub Tallinna Matkamaja Kaminasaalis Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi järjekordne üritus. Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvusproblemaatikaga, nende keelte ja kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
8. oktoobril toimub eriline klubiüritus . ERÜ klubisse tuleb külla AIESEC. AIESEC on rahvusvaheline, 84 riigi noori ühendav tudengiorganisatsioon, kes tegeleb tudengivahetus- , töö- ja stažeerimisprogrammidega. Rahvusvähemuste problemaatika ja temaatika on AIESEC-i tegevuses väga tähtsal kohal ning organisatsioon koostööst Eesti rahvusvähemuste noortega väga huvitatud. Kavas on organisatsiooni tutvustus, videofilmid ja mängud. Samuti peavad noored dispuuti teemal “Rahvusküsimus ja noored” .
AIESEC võitis tuntust ja tunnustust rahvusi tutvustava messi läbiviimisega tänavu kevadel Saku Suurhallis.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded pakuvad huvi nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahavad enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi algus on kell 18.00 , osavõtt prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldas Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes 050 – 12319 ja Juri Jurkevitš 644 0234
“Ingerisoomlased Eestis” Ingerisoomlaste Liidu esimees
Albert Saunanen
22. oktoober kell 18.00 toimub Tallinna Matkamaja Kaminasaalis Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi järjekordne üritus. Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvuste, rahvuskeelte ja – kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
Albert Saunanen räägib oma ettekandes Ingerimaa ajaloost, Ingerisoomlaste kujunemisest. Põhiosa ettekandest puudutab ingerisoomlaste rändamist Eestisse, ingerisoomlaste elule Eestist. Juttu tuleb Ingerisoome organisatsioonide kujunemisest ja tööst Eestis. Samuti sellest, miks ingerisoomlased ainukese Eesti rahvusvähemusena taotlevad kultuurautonoomiat.
Ingerisoomlased on Eestis üks paremini organiseerunud rahvusvähemusi, kes kuuluvad 11 organisatsiooni, mis moodustavad Eesti Ingerisoomlaste Liidu. Liitu juhib Toivo Kabanen. Kokku elab Eestis 2000.a. rahvaloenduse andmeil üle 12 000 ingerisoomlase, olles suuruselt neljas rahvusvähemus.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded pakuvad huvi nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahavad enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubist on osavõtt prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes 050 – 12319 , 644 0234
Läti Vabariik 85 . Rahvusvähemuste küsimus ?
12. novembril kell 18.00 toimub Tallinna Matkamaja Kaminasaalis Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi järjekordne üritus. Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvuste, rahvuskeelte ja – kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
Läti Vabariigi suursaadik Edgars Skuja ettekanne on pühendatud Läti Vabariigi 85 aastapäevale, mida tähistatakse 16.novembril. Ettekande põhirõhk on Läti Vabariigis elavatel rahvusvähemustel, kes moodustavad üle 40 % läti elanikkonnast, samuti sealsel keerulisel rahvuspoliitikal. Üritusel astub üles ka Eestimaa Lätlaste Seltsi esimees Juris Zigurs, kes tutvustab seltsi ja Eestis elavaid lätlasi.
Eestis elab üle 2300 lätlase, olles seega arvukuselt kuues Eesti rahvusvähemus. Alates 1988.a. tegutseb Eestimaa Lätlaste Selts.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded pakuvad huvi nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahavad enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubist on osavõtt prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes 050 – 12319 , 644 0234 , Juris Žigurs 626 0230
EESTI KODANIKU PÄEV
26. novembril kell 18.00 toimub Tallinna Matkamaja Kaminasaalis Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi järjekordne üritus. Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant toimuval klubiõhtul astuvad üles rahvuste, rahvuskeelte ja – kultuuridega seotud inimesed, erinevate Eesti rahvusvähemuste esindajad.
26. novembril toimub klubis Eesti Kodanikupäeva tähistamine, külla tuleb EV Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodakondsusosakonna juhatajaKoidu Mesilane. Lisaks on klubis saadaval infomaterjalid, mis puudutavad kodakondsusküsimusi.
Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistab traditsiooniliselt Kodaniku Päeva, sest leiab, et Eesti Vabariigi kodakondsust ja teadlikuks kodanikuks olemist tuleb igati propageerida ja väärtustada.
Seekord ootame külla eelkõige neid inimesi ja nende kodanikeühenduste esindajaid, kellel on probleeme seoses EV kodakondsusega, samuti neid keda huvitavad küsimused kodakondsusproblemaatikast Euroopa Liidus.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi eesmärk on anda võimalus Eesti rahvusvähemustest ja rahvusvähemuste poliitikast huvitatuil inimestel koos käia, ennast harida ja Eesti rahvusvähemusi puudutavatel teemadel harida. Klubiõhtutel peetavad ettekanded pakuvad huvi nii õpilastele, üliõpilastele, kes tahavad enam teada kui massiteabevahendid ja kooliprogramm pakuvad, samuti inimestele kellele rahvuste olukord, Eesti rahvusvähemuste teema on lähedane aga ka rahvusvähemuste esindajatele, kes soovivad leida rahvuskaaslasi ja laiendada silmaringi.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubist on osavõtt prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Klubiõhtud toimuvad Tallinna Linnavalitsuse toetusel.
Klubi korraldab Eestimaa Rahvuste Ühendus, kes on asutatud 1988.a. ja ühendab 24 rahvusvähemuste organisatsiooni, kes omakorda esindavad 49 organisatsiooni.
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Jaak Prozes
The gallery was not found!
The gallery was not found!
The gallery was not found!